Choose language:

 

Site Contents

kalender

August 2017
Ndl E T K N R L P
1/31 31 1 2 3 4 5 6
2/32 7 8 9 10 11 12 13
3/33 14 15 16 17 18 19 20
4/34 21 22 23 24 25 26 27
5/35 28 29 30 31 1 2 3
12345

Ajalugu

Ajalugu

ROOSNA-ALLIKU MÕIS

Roosna-Alliku mõis (saksa k Kaltenbrunn) rajati 17. sajandil. Saksakeelne nimi tähendab tõlkes külma kaevu või allikat. Enne mõisa rajamist asus siin Jõelähtme küla (Jegelecht). Roosna-Allikult saab alguse Pärnu jõgi. Oma eestikeelse nime sai mõis esimeste omanike Rosenite järgi. 17. sajandi lõpul Roosna-Alliku mõis redutseeriti (riigistati), kuid jäi senisele omanikule rendile ning 18. sajandi alguses anti see Rosenitele tagasi.  Tegemist oli väga rikka mehega, kes  andis sõdade tõttu pidevas rahahädas olnud Rootsi kroonile (kuningale) laene ja kujunes nii üheks suurimaks riigi võlausaldajaks. Võlgade katteks kinkis kuningas talle ulatuslikke maavaldusi Eesti- ja Ingerimaal. 1617. aastal tõstis kuningas Gustav II Adolf ta aadliseisusesse. Et vahet teha Vana-Liivimaal juba varem tuntud Rosenite aadlisuguvõsaga, lisati nimele täiendavalt „weiss” (valge). Ka B. von Roseni vapil on kujutatud valge roos, millest on kujunenud Roosna-Alliku mõisa sümbol. 

1725. aastal läks mõis abiellumise läbi Rosenite käest Stackelbergidele, kelle valdusse jäi see järgnevaks ligemale 200 aastaks. Mõisa kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone valmis Otto Friedrich von Stackelbergi ajal 1786. aastal. Mõis võõrandati 1919. aastal Georg von Stackelbergi käest. Maareformiga jagamata jäänud osa mõisamaadest (37,5 ha) ning mõisahoone esimese korruse võlvitud ruume kasutasid endised omanikud ka Eesti Vabariigi päevil (1939. aastani).

Ajalukku on O. F. von Stackelberg läinud eeskätt temale kuuluvate Roosna-Alliku ja Rava mõisa eraseaduste väljaandjana. 1791. aastal kehtestatud seadus kannab eestikeelset pealkirja „Halliko valla Kohto ja Seäduse Ramat”.

Arhitektuur

1780–1786 valmis kahekorruseline varaklassitsistlik mõisahoone. Hoone arhitekt oli tolleaegne Eestimaa kubermangu arhitekt Johann Schultz, kes on kavandanud ka Toompea lossi.

Hoone alakorrust hõlmab suur avar vestibüül ühes piduliku kahemarsilise trepiga. Teine korrus on anfilaadne (st ruumide uksed asusid ühel pikiteljel) ning seal paiknesid esindusruumid. Algsest sisekujundusest on mõisahoones säilinud kaks ruumi, “roosa saal” ja “sinine salong”. Saali seinad on roosast kunstmarmorist, salongis on sinisest kunstmarmorist seinatahveldised. Mõlema saali seinu katavad valgest stukist modelleeritud Louis XVI stiilis kaunistused (jahirelvad ja põllutööriistad; draperiide ja roosipärgadega ümbritsetud medaljonid putofiguuridega), autoriksBöömimaalt pärit stukimeister Karl Kalopka. Stukitöö ongi hoone väärtuslikumaid elemente. Maja õnnistati sisse 13.08.1786.

Kool

1923. aasta detsembris toodi Oetil, Valastis ja Kaarukas asunud külakoolid üle Roosna-Allikule, kuid õppetöö algas mõisahoones 1924. aasta jaanuaris. Detsembris tähistatakse kooli sünnipäeva mälumänguga „Valge roosi jaht“.  Koolipere on loonud terve rea Roosna-Alliku koolile omaseid traditsioone, mis rikastavad meid uutest ideedest tulenevate eluväärtustega ja tugevdavad sidet põlvkondade vahel.  Kauniks traditsiooniks on muutunud valge roosi kasutamine kooli sümboolikas. Tähtsal kohal on paikkonna  haridus- ja kultuuriloo tundmaõppimine, majandusõpetus ja keskkonna- ning töökasvatus. 2007. aastal tunnistati Roosna-Alliku Põhikool konkursi „Järvamaa kaunis kool 2007“ võitjaks.

Kontaktandmed:

Roosna-Alliku Põhikool

Kooli 1, 73201 Roosna-Alliku, Järvamaa

Telefon 389 5584; 389 5495;

rakool@r-alliku.paide.ee

roosnaalliku@gmail.com

www.r-alliku.paide.ee/

dream design / AXIS MULTIMEDIA 2012