Hasartmängusõltuvus ja ennetamine Eestis

Hasartmängude ja onlinecasino mängimine on olnud üks meelelahutuse vormidest läbi ajaloo. Enamus inimesi mängivad hasartmänge mõistlikult ja kasutavad seda tegevust vaba aja sisustamiseks. Suutmatus mänguhasarti kontrollida võib aga kaasa tuua negatiivseid tagajärgi ning probleeme inimese elu erinevates valdkondades. Hasartmängusõltuvus on sõltuvushäire, mille põhiliseks tunnuseks on võimetus vastu seista tungile mängida hasartmänge. Selle tagajärjel kogeb inimene probleeme sotsiaalses, tööalases ja/või materiaalses toimetulekus, suhetes ja kohustuste täitmises. Eestis on hasartmängusõltuvuse ennetamine ja ravi olulised teemad.

Probleemi ulatus Eestis: Hasartmängusõltuvus ei ole Eestis erandlik probleem. Statistika näitab, et mitmed inimesed võivad olla mängusõltuvuse ohvrid, mis võib avaldada mõju nende finantsilisele olukorrale, tööle ja suhetele.

  1. aastal viis turundusuuringute ja konsultatsioonide pakkuja Kantar Emor Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse poolt tellitud kordusuuringu “Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega 2021” eesmärgiga anda ülevaade Eesti elanikkonna mängukäitumisest, selle hetkeseisust ja muutustest viimaste aastate jooksul.

Uuringust tulenevalt kuulub Hasartmängusõltuvuse riskirühma (mõningate probleemidega ja tõenäolised patoloogilised mängijad) 10%  elanikest ja 20% kahe aasta jooksul mänginud elanikest. Näitaja on elanikkonna tasandil samal tasemel nagu 2019. aastal, kuid on kasvanud kahe aasta jooksul mänginute sihtrühmas (2019:13%). Nii elanikkonnas kui mängijate hulgas on kahekordistunud mõningate probleemidega mängijate osakaal ning see võib olla seotud riskirühma suuruse arvutamise metoodika muutusega.

Riskirühma kuuluvaid inimesi viimase 2 aasta jooksul hasartmänge mänginutest on keskmisest enam meeste hulgas (24%) võrreldes naistega (15%). 

Ennetamise meetmed: Eesti võtab hasartmängusõltuvuse ennetamist tõsiselt. Ennetusmeetmeteks on teadlikkuse tõstmine, haridus ja kättesaadavad tugiteenused. Hasartmänguoperaatorid on kohustatud pakkuma vastutustundliku mängimise võimalusi, nagu eneseväljajätmine ja limiitide seadmine. Samuti on Eestis olemas riiklik Hasartmängu mängimise piirangutega isikute (HAMPI) nimekiri, kuhu inimene saab ennast ise lisada. Nimekirja pidamise eesmärgiks on pakkuda mängijatele võimalust piirata õnnemängude, toto ja klassikalise loterii mängimist. Sealjuures saab isik valida, missugusele hasartmängu liigile ta piirangu seab.

Teadlikkus ja haridus: Eestis korraldatakse hasartmängusõltuvuse teavituskampaaniaid, et suurendada teadlikkust riskidest ja tagajärgedest. Samuti edendatakse koolides hasartmängusõltuvuse ennetamise programme.

Tugiteenused: Eestis on olemas professionaalsed nõustamisteenused ja eneseabi rühmad neile, kes on hasartmängusõltuvusega kokku puutunud. Tuge pakutakse ka peredele, kes võivad olla selle mõjude all. Eestis on näiteks olemas Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskus ja Eesti Hasartmängusõltlaste Ühing. Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskus pakub nõustamise ja psühhoteraapia teenuseid. Nõustamisel ja teraapias tegeletakse hasartmängimisega seotud psühholoogiliste ja isiklike probleemidega. Nõustamiskeskus teeb koostööd pereterapeutidega ja vajadusel saab teraapiaplaani lisada perenõustamise.

Terapeut aitab mänguril koostada teraapia eesmärgid, mis võivad olla igal inimesel individuaalsed. Näiteks võivad teraapia eesmärgid olla järgmised:

  • Taastada usaldus lähisuhetes.
  • Õppida ära tundma ja märkama hasartmängimisele viivaid situatsioone ja „päästikuid“.
  • Õppida oma tunge kontrollima ja nendega toime tulema.
  • Toimetulek oma emotsionaalse seisundi ja tunnetega (depressioon, põnevus – ebatõepärane eufooria, adrenaliin, kurbus, ärevus, süütunded, häbi)
  • Tegeleda uute hobidega, leida muid tegevusi.

Riiklik tugi: Eesti valitsus ja sotsiaalministeerium toetavad hasartmängusõltuvuse ennetamise ja ravi programme, mis on kättesaadavad kõigile, kes vajavad abi.

Kokkuvõttes on hasartmängusõltuvuse ennetamine ja ravi oluline osa Eesti ühiskonna heaolust. Riik ja hasartmänguettevõtted töötavad koos, et tagada, et hasartmängud jääksid meelelahutuseks ega muutuks probleemiks inimeste elus. Oluline on julgustada vastutustundlikku mängimist ja pakkuda abi neile, kes vajavad tuge hasartmängusõltuvuse ületamiseks.